Inteligentsus

Kõige levinum ja ühiskonnas aksepteeritud inteligentsuse vorm on IQ ehk loogiline mõtlemine aga inteligentne võib olla veel kolmel moel.
PQ - praktiline inteligentsus (sensoorik)
EQ - emotsionaalne inteligentsus (eetik)
SQ - vaimne inteligentsus (inuiit)
Kui IQ on kehv, pole põhjust muretseda, sest ta on nõrk millegi arvelt ja kui psühholoogiast lähtuda, siis EQ arvelt. See tähendab, et inimesel on kõrgelt arenenud empaatiavõime ja muu enda ja teiste emotsioonidega seotu. Samamoodi võib pendli panna tiksuma SQ ja PQ vahele, sest intuitiivne inimene, ei õhka eriti praktilisust.

Selline on siis teooria, mis hetkel paelub. Muidugi võib ka intuitiivne inimene olla praktiline, kui tal on keegi, kellelt õppida. Sama kehtib ka eetiku ja loogiku puhul. Seltskonnas on tore selliseid asju tähele panna ja ka teistegi tähelepanu sellele pöörata aga seda ainult juhul, kui seltskonnas tõepoolest inteligentseid inimesi on. Keskpäraste inimestega on igav, kuna nad pole omi tugevaid külgi kunagi teadlikult või mitteteadlikult arendanud või mingil muul põhjusel massikonsensusesse lõksu jäänud - aga neis on need siiski olemas!!! Vähe küll, aga olemas!!

Enda kogemustest:
Minu tugevad küljed peaks olema SQ ja IQ, viimases küll kahtlen veits aga intuitsiooni olemasolu on eitamatu. Seega paeluvad mind just (PQ) praktikud ja (EQ) eetikud ning nagu kogemus ütleb: mina neid kah.
Tegelikult on see teooria palju põhjalikum ja sügavam aga ma ei hakka siia lehekülgede viisi analüüse kirjutama.

Lõpetuseks:
Jube kihvt, et inimesed pole ühe näoga tehtud vaid on erinevaid tüüpe ja varjundeid - ja seda ka kõige hallimas massis. Mida rohkem ma teemasse sukeldun, seda tolerantsemaks muutun.
Tegelikult pole vahet, mismoodi keegi inteligentne on, sest inteligentse inimesega on alati tore koos olla.